2020 | kokkuvõte

1. Kui sa peaksid kirjeldama oma 2020. aastat 3 sõnaga, siis mis need oleks? Koroona, segadus, ülikool.
2. Mille või kelle üle oled sa kõige tänulikum? Ma lihtsalt olen tänulik, et kõik mu kõige kallimad on terved ja neil läheb .. nii hästi, kui hetke olukorras võimalik.
3. Mida uut sa enda kohta avastasid? See pole otseselt uus, pigem taas avastatud tõsiasi ja ma panen selle kirja, et edaspidi oleks koht, kuhu seda lugema tulla, et meelde tuletada: ma olen ülikehv ajaplaneerija kui asi puudutab tähtaegadega koolitöid.
4. Millise saavutuse üle oled sa kõige uhkem? Et sain ülikooli sisse, kuigi ma arvasin, et olin avalduse sisseandmisega mega hiljapeale jäänud.
5. Kõige parem uudis, mille said? Et sain ülikooli sisse. 😀
6. Kõige lemmikum külastatud koht aastal 2020? See veits hell teema, sest ma pole siit linnast reaalselt aasta aega välja saanud. 😀 Thanks, corona.
7. Milline sinu isiklikest omadustest osutus kõige kasulikumaks sel aastal? Et ma ei anna pingelistes olukordades alla ja et kui ma midagi ette võtan, siis viin asja lõpuni.
8. Kes oli sinu number üks inimene, kellele said alati loota? Elise ja kuigi mul on mega toetav perekond ja sõbrad, siis sel aastal sain ma kuidagi eriti aru, et ainus inimene, kellele ma siin elus alati loota saan, olen mina ise ja see on täiesti okei.
9. Mis uusi oskusi õppisid? Eee, ma suht õppisin, kuidas oma läpakat rebootida, kui see Windowsi pärast omadega lappesse läks. Aaa, ma oskan veits juba RStudiot kasutada hehee (kasutame graafikute jms tegemiseks, aitab statistika andmete kirjeldamisele kaasa).
10. Millisest sündmusest oma lastelastele kindlasti räägiksid? See aasta oli reaalselt mingi mega sõge aasta, millest võib vabalt raamatu kokku kirjutada (keegi tõenäoliselt juba teinud). Nagu kas te mäletate veel seda, et aasta algul oli peamine mure Austraalia pärast, sest seal olid need meeletud metsapõlengud. Hetkel on nagu metsapõlengud what? Ja sõnasid “koroona”, “mask”, “karantiin” ja “lockdown” kuuldes jookseb kõrvast soliidselt virtsavett.
11. Kui keegi kirjutaks raamatu sinu aastast, mis žanris see oleks? Ma ei ütleks, et raamatu peale aega peaks raiskama, ühest haikust piisab küll. Minupoolse näite leiad pildil nende vastuste lõpust, sest kui ma selle siia kirjutan, ajab see küsimuste numbrid lappe.
12. Mis oli aasta 2020 kõige tähtsam õppetund? Psühholoogia õppekava jms tutvustaval nädalal toonitati, et “alati mõtle kriitiliselt” ja teine õppetund on see, et ära jäta asju viimasele minutile, kui just varakult närvivapustusse ei taha surra.
13. Millistest vaimsetest takistustest jagu said? Okei, siit tuleb kõige lamedam vastus, aga ma vihkan helistamist võõrastele numbritele (aka kui vaja tähtsaid asju ajada) ja olude sunnil pidin ma seda üks hetk tohutult palju tegema ja ma sain hakkama. 😀
14. 5 inimest, kellega koos olemist nautisid kõige rohkem? Näost-näkku Elise, Anil ja mõned kolleegid, kellega oli tore ja sai nalja, virtuaalselt kõik mu armsad, kes viitsisid minuga videokõnesid teha. Boonusena, Elise ja Anili maailma numpsikuim kiisu, kes pole küll inimene, aga läheb sellegi poolest arvesse.
15. Milline oli sinu kõige suurem läbimurre karjääri põhiselt? Endiselt ootan.
16. Kuidas sinu suhe perekonnaga arenes? Mm, me rääkisime vähem kui eelmistel aastatel, sest ma elan siin mingis omas kummalises rütmis ja kui mul selline meh tuju, siis ei viitsi teisi sellega vaevata ka, aga nagu üleüldiselt on kõik väga timm.
17. Milline raamat või film mõjutas su elu sügavamõttelisel viisil? Okei, see veits ebaaus, aga ma väga pole muid raamatuid vist lugenud ja kõik psühholoogia õpikus loetud teemad annavad sellise reaktsiooni nagu “wow oota mida?!”
18. Aasta 2020 kõige parem kompliment? Eem, mu kulmud, küüned ja juuksed on saanud päris palju komplimente hehe. Ja kõik mu enda isiklikud, mitte võltsid. 😀
19. Milliseid pisiasju nautisid kõige rohkem oma igapäeva elus? Siis kui oled lõpuks üksi kodus ja saad laulda; kui on täiega palju aega, et meigi kallal vaikselt nokitseda; et siin oli isegi päris palju päikeselisi ja soojasid päevi.
20. Mis lahedaid asju sa ise tegid (loomingulisel viisil) sel aastal? Meiki, joonistasin.
21. Millest sa mõtlesid sel aastal kõige rohkem? Koroonast ja kogu sellest situatsioonist tõenäoliselt, tervisest.
22. Teemad, mille õppimist/uue info teada saamist kõige rohkem nautisid? Psühholooooooogia!
23. Uued harjumused, mida hakkasid viljelema? Ma olen ka selle brittide tüütu kombe üle võtnud, et kui tööpäev läbi saab ja kõik oma teed hakkavad minema, siis enne seda on “I’ll see you on …” ja siis hakkavad kõik paaniliselt graafikut meelde tuletama, et millal uuesti näeme hahah.
24. Millist nõu annaksid oma 2020. a alguse iseendale, kui saaksid? Hahah, hoia oma piip ja prillid, sest sa ei kujuta ettegi, mis shitshow ees ootab. 😀
25. Kas midagi sinus endas või sinu elus tegi sel aastal kannapöörde? Mitte konkreetselt kannapööret. Üldiselt oli suht meh aasta, ainus highlight on * sajandat korda * ülikoooool.
26. Mis avaldas su elule kõige suuremat mõju aastal 2020? Koroona.
27. Mis oli kõige sagedasem vaimne olek? Ärev.
28. Kas oli midagi, mida tegid esimest korda elus? Tõenäoliselt esimene november, mil sain terve kuu väljas nahktagiga käia ja esimene detsember, mil sain 98% nahktagiga väljas käia. Õppelaenu taotlemine.
29. Mured, mis osutusid täiesti tarbetuks? Ei olnud vist väga tarbetuid muresid, kõik olid õigustatud.
30. Mis kogemust tahaksid hea meelega uuesti kogeda? Kusjuures vist ei olegi väga midagi sellist.
31. Parim kingitus, mille said? Max La Manna “More plants, less waste” raamat Eliselt ja Anililt. Nagu reaalselt, rusikas silma auku. Ma nii elevil ja motiveeritud, et järjest rohkem keskkonna sõbralikumaid valikuid teha.
32. Kuidas sinu üldine väljavaade elule arenes? Realistlikumaks.
33. Suurim probleem, millele lahenduse leidsid? Mul on tunne, et ma pole neile probleemidele ikka veel sajaprotsendilist lahendust leidnud.
34. Kõige naljakam moment, millest mõtlemine sind endiselt naerma ajab? See üks konkreetne nädal, kui järsku peaaegu igapäev mingid kutid minuga tutvust tahtsid teha. Ei enne ega pärast pole sellist olukorda väga tekkinud.
35. Aasta 2020 parim ost? Beaty Bay x NikkieTutorials lauvärvipalett. Reaalselt üliilusad värvid £25 eest ja pmts igapäevaselt kasutuses; e-luger, küünte geellakkimise komplekt.
36. Üks asi, mida teeksid teisiti ja miks? Oleks veits aktiivsem oma meigipiltide Instagrami postitamise osas, sest kui ma tahan sinna elu sisse puhuda, siis kord kahe kuu tagant ei ole piisav.
37. Mille eest väärid patsutust seljale? Olgem ausad, see aasta on ikka suht jama olnud (lõhna-maitsemeelte kaotus, koondamine ühest kohast jms) ja kõige selle juures suutsin ma ikka positiivseks jääda.
38. Mis tegevusi tehes kaotasid ajataju? Lugemine, seriaalide vaatamine, meigi tegemine, jooksmine,

Võtame hetke, et reageerida 2020 soovidele/eesmärkidele hahah

1. Aasta 2020 kõikehõlmav teema? Endasse rohkem uskumine. – Ma arvan, et see suht korda läinud.
2. Mida sa tahaksid näha/ avastada/ uurida? Tahaks rohkem maailma näha, reisida. – RIP.
3. Kellega tahaksid rohkem aega veeta? Eestis elavate sõprade ja pereliikmetega, aga see hetkel kahjuks suht võimatu. – Tõepoolest suuuht võimatu.
4. Milliseid oskusi tahad õppida, arendada, selgeks saada? Mul on paaaaaalju ruumi veel jumestusalal areneda. – Ma ütleks küll, et olen arenenud.
5. Millist isiklikku omadust tahad arendada või tugevdada? Spontaansust. – See ka vist üsna okei.
6. Milline sa tahaksid, et su igapäeva elu oleks? Rutiinivaba. – Pigem on.
7. Milliseid harjumusi tahaksid muuta, edasi arendada või lahti saada? Ma tahaks lahti saada harjumusest (sõltuvusest) iga goddamn päev šokolaadi süüa. – Well, võibolla proovime järgmine aasta uuesti.
8. Mida sa tahad saavutada karjääri-põhiselt? Ma tahaks seoses jumestuskunstiga kuhugi kaugemale jõuda (mis pole väga raske väljakutse, arvestades, et hetkel ma olen suht ei-kusagil sellega.) – Tüdruk, come on, ole veits aktiisem oma IGs siis vähemalt, eks.
9. Kuidas sa tahaksid mäletada aastat 2020, kui sa vaatad sellele 20 aasta pärast tagasi? Ma tahaks 20 aasta pärast mäletada seda, et aasta 2020 oli see pöördepunkt, tänu millele on maailm veel 20 aasta pärast olemas, elamiskõlbulik ja paremuse poole liikuv, mitte tuumasõdadest ja jumal-teab-veel-millest laastatud tühermaa. – Ma nagu väga ei oska kommenteerida seda.
10. Number üks eesmärk aastal 2020? Olla kõige õnnelikum mina. – Pigem ei olnud kõige õnnelikum mina.

2021

1. Aasta 2021 kõikehõlmav teema? Endiselt võiks endasse rohkem uskuda ja ennast usaldada.
2. Mida sa tahaksid näha/ avastada/ uurida? Saaks no kasvõi korraks Eestissegi, et vanemaid, venda ja sõpru näha.
3. Kellega tahaksid rohkem aega veeta? Taaskord perekonna ja Eestis elavate sõpradega.
4. Milliseid oskusi tahad õppida, arendada, selgeks saada? Meik, laulmine.
5. Millist isiklikku omadust tahad arendada või tugevdada? Õppida ükskord aega planeerima.
6. Milline sa tahaksid, et su igapäeva elu oleks? Elevust tekitav.
7. Milliseid harjumusi tahaksid muuta, edasi arendada või lahti saada? Selle šokolaadi sõltuvuse võõrutamise võiks tõsisemalt ette võtta.
8. Mida sa tahad saavutada karjääri-põhiselt? Võiksin üritada oma meigi IG kontole elu sisse puhuda ja võibolla leida töö, mis rohkem kuidagi psühholoogiaga seotud.
9. Kuidas sa tahaksid mäletada aastat 2021, kui sa vaatad sellele 20 aasta pärast tagasi? 2021 võiks olla see aasta, kui elu uuesti normaliseeruma hakkaks ja ei tuleks mingid järjekordset katastroofi. Et inimesed. Et kõik inimesed mõistaksid, et igal meie teol on tagajärg.
10. Number üks eesmärk aastal 2021? Olla enesekindlam.

November ja jooks

Okei, ma ei ole siia miljon aastat kirjutanud ja vahepeal on asju juhtunud, aga samas nagu ei ole ka. Ma pole näiteks aasta aega Inglismaalt välja saanud ja see kõlab minu jaoks nii uskumatuna. Kogu see aeg on mitmel põhjusel nii raske ja stressirohke olnud. Selle tõttu olen ma ka oma füüsilise poole kuidagi käest lasknud, sest jõukad on kas niivõinaa kinni või ei asu piisavalt heas kohas ja ma pole absoluutselt kodus-treenija-tüüp, lihtsalt puudub motivatsioon. Ehk kui ma tahan trenni teha, siis ma pigem alati lähen teen väikse jooksutiiru ja sellele otsa mingid kõhulihased-kätekõverdused. Aga et ma lihtsalt teeksingi terve trenni kodus mingit videot vaadates ära – nope.

Igatahes, kui pikk jutt lühidalt kokku võtta, siis ma otsustasin liituda novembris 65miili e ca 104km challenge’iga. Ma nüüd hakkan mõtlema, et võibolla see distants on liiga optimistlik, aga samas tegelikult on täiesti tehtav ju, kui ma end kokku võtan. Ja kogu selle väljakutse mõte ongi end kokku võtta ja endast parim anda.

Mina selle väljakutse alguses.

4/11/20

Täna on neljas november. Okei, just 7 minutit tagasi hakkas ja see sissejuhatus ka täna kirjutatud. Igatahes, täna mul tuleb hommikul, peale ärkamist end jooksma vedada. Hetkel aga võiks magama kobida, et hommikul värske ja puhanud olla. Ma veits kardan seda challenge’it, aga mul nii villand sellest, kuidas ma kogu aeg vabandusi otsin, et mitte trenni teha ja end käsile võtta. Eks näis, kuidas seekord läheb.

11/11/20

Täna on kolmapäev ja ma nähtavasti ei jõudnudki 4ndal jooksma, vaid 5ndal. Ja siis tuli jälle mitu päeva vahet kuni vedasin end eile jooksma. Ära arvagi, et mul pole vabandus olemas, miks ma nii nadilt jooksma olen jõudnud – mul oli mingi mega veider kõhu v misiganes valu (ma ei suutnudki lõpuks seda õiget piirkonda tuvastada) ja ma otsustasin, et ma pigem ei lähe jooksuga asja hullemaks tegema. Ma mõtlesin siin, et muudan selle challenge’i distantsi 50 miili peale e ca 80km, aga see lehekülg jookseb pidevalt errorisse ja on nagu nope bitch, piinle lõpuni. Selles suhtes, et aega veel ju on ja ma luban endast parima anda. * valetab, sest ei läinud täna ka jooksma *

13/11/20

Nii, ma olen tagasi. Jah, ma kirjutan neid siia jooksvalt. Igatahes, eile ma siis jooksin topelt distantsi e 10km. Ma tegelt suht surin, kui nüüd aus olla. Ma pole kuid jooksnud rohkem kui 2x kuus 5k ja siis eile otsustasin, et davai, teeb siis 10k. Jah, ma tegin selle ära, aga see ei tulnud kergelt. Täna läksin jooksin viieka ja jalad olid üpris töntsid (reaalselt pidin just guugeldama, kas selline sõna päriselt ikka eksisteerib) all. Ma muutsin selle distantsi ka ikka ära, et ma järgnevatel öödel magada saaks ja ei paanitseks, kuidas ma selle 104km ära jõuan joosta. Nüüd siis selle kuu eesmärk 80.5km (e 50 miili, kui kedagi huvitab) ja joostud on 25.9km. Kõigest 54.6km minna ja varsti on pool kuud läbi. Mina ei ole paanikas, sina oled paanikas. 🙃

15/11/20

Niii, mis vahepeal toimunud on? Suurt midagi, lihtsalt eile tegin ühe jooksuvaba päeva, sest jalad olid liiga .. mitte just valusad, aga väsinud(?) eelnevatest jooksudest ja pidasin mõistlikuks neile rahu anda. Täna oli plaan joosta 5k, sest ilm tundus kuidagi tuuline ja neh. Aga ma panin mingi R&B muusika playlisti mängima ja jammisin maha 7km. Tempo oli suts aeglasem võrreldes eelmiste jooksudega, aga samas ma võtan õiguse siinkohal süüdistada tuult ja muusika aeglasemat tempot. Hetkeseisuga 47.6 km veel eesmärgini minna ja pool kuust on läbi. *kuskilt kostub kergelt paanikas huile*

16/11/20

Teate rahvas, ma jõudsin täna ka jooksma. Ma ei tea, kui te pole üllatunud, siis ma vähemalt olen. Hetkeseisuga on joostud 40.1km ja 40.4 km veel minna eeeeeehk pool on põhimõtteliselt tehtud ja see pole olnud teab-kui-raske katsumus. Okei, mõni inimene tõenäoliselt naeraks selle peale pihku ja oleks nagu, et ‘selliseid distantse jookseks ma soojenduseks’ (maratoonarid nt hahah). Tänasest jooksust siis lühidalt: ma mõtlesin taaskord joosta viiekas, aga tegelt salaplaan oli joosta 7.1km et ületaks selle 40km piiri. Ja nii ma lõpuks tegingi. Tegelikult sadas vihma (selline seenekas pigem) ja tuul oli ka tuntav, nii et tagasitee ei möödunud just kuigi meeldivalt, aga samas ei olnud midagi hullu ka ja tunne oli hea.

19/11/20

Jouu, nii, mis vahepeal toimunud on? Kaks jooksu on toimunud. Mul eile oli lausa 0 motivatsiooni, et jooksma minna (tuuline, vihmane väkkkkk ilm), aga siis Birgita kirjutas, et kuule, lähme ikka. Ja nooo, ma ei saanud ju ‘ei’ öelda. Ajasin oma tagumiku (mis tegelt oligi pikast istumisest juba vaikselt tooli nägu) püsti, viskasin jooksuriided selga ja lohistasin end välja. Tagasiteel oli tuul ikka vastu ja vahepeal polnud kindel, kas liigun edasi, tagasi või lihtsalt ühe koha peal, aga noh, kuidagi ma lõpuks koju ikka jõudsin ja 6,5km sai tehtud.

Täna oli ilus ilm, külm, aga ilus. Okei, ma saan ise ka aru, et ma peaaegu räägin siin rohkem ilmast kui jooksust, aga ma luban, et ma ausalt ei ole sala-meteoroloog või siis mingi Reporteri ilmatüdruk, kes on siia kogemata ära eksinud. Lihtsalt, loogiliselt võttes ma ei roniks tõenäoliselt jooksma, kui taevast mingeid pussnuge või Jumal-teab-mida sajab. Ma loodan, et ma ei andnud siin aastale 2020 mingit uut kõlvatut ideed juurde. Igatahes, tagasi jooksu juurde (oli ka aeg, jep). Täna sai 6,6km joostud, õhk oli mõnusalt karge ja pea tõmbas selgeks. Mul ei ole lõhnadega viimasel ajal just parim suhe ja keegi mu majakaaslastest otsustas kokata midagi sellist, millel oli väga ebameeldiv lõhn ja loomulikult tungis see lõhn (ma ütleks hais, aga kui see oli toit, siis oleks seda ebaviisakas öelda .. vist) raevukalt ka minu tuppa. Jah, raevukalt, sest pidi mõnel ikka olema tahtmine esimeselt korruselt kolmandale ronida. Igatahes, ma vaagusin siin reaalselt (oleks see vaid nali) oksele ja nutma hakkamise vahel, kuni ma taipasin jooksuriided selga ajada ja end viimaste jõuriismete najal õue vedasin. Sõõm värsket õhku ja eluvaim tuli tagasi! Lugu siis sellest, kuidas jooks elusid päästab ja raevukad “lõhnad” mind kiusavad. Jooksu juurde tagasi minnes, siis kerge hetke kokkuvõte: 10 päeva veel ees, 53.2km tehtud, 27.3km veel minna.

21/11/20

Täna ausalt oli suht 0 viitsimist, et end jooksma vedada, aga siis ma korjasin oma jõuriismed kokku ja ikkagi läksin. Ei olnud kõige parema tundega jooks, aga see võis sellest olla, et ma ei olnud niivõinaa väga positiivselt häälestatud selleks jooksuks. Tänaseks distantsiks 7km ja 20.3km veel minna. Oleks no võinud end kokku võtta ja 400m rohkem pingutada, et oleks saanud selle eesootava distantsi alla 20km, aga noh, mis siin ikka enam. 😀

25/11/20

Nii, vahepeal on olnud väääga passiivsed 3 päeva. Okei, pühapäeval ma vähemalt kõndisin tööle ja tagasi, aga need kaks viimast päeva ma olen küll max liikumatuna kodus passinud, sest et lockdown ja õppimine ja laiskus ja ma võin neid vabandusi siia tooma jäädagi.. Aga täna ma läksin jooksma ja plaanisin algul 7km joosta, aga jooksin kogemata 8km. Valetan, tegelikult selle tänase jooksuga oli reaalselt nii, et algul ei saanud vedama, pärast pidama eeehk algul olid jalad nagu .. pakud all, kuidagi elu kanged, aga lõpuks oli nii mõnus tunne sees, jalgades kui ka üleüldiselt, et vabalt oleks võinud ka 10k ära joosta. Nüüd mõeldes ma ei teagi, mis mind täpselt takistas.. Kokkuvõte: 68.2km joostud, 12.3km veel minna ja novembrit on veel 5 päeva.

26/11/20

Täna on kuidagi mega hea tunne ja tuju. Tegelikult täna mul ei olnud vist 100% plaani jooksma minna, aga ma “kogemata” sõin 100g tumedat šokolaadi ära (jep, mul pole mitte mingisugust enesekontrolli, kui asi puudutab magusat) ja pärast mul oli üpris halb olla. Pfff, mitte süümepiinade pärast, et ma just terve šoksi nahka pistsin, vaid füüsiliselt oli halb olla ja ma kujutasin ette, kuidas mu keha etteheitvalt silmi pööritas ja “che cosa?” küsis, samal ajal itaallaste kombel kätega žestikuleerides.

Okei, igatahes jooks oli mega mõnus ja 7km tuli väga reipalt ära. Ma olen lihtsalt aru saanud, et mul on vaja uusi jooksutosse. Need, millega poolmaraton sai joostud ja on muidu ustavalt teeninud, ei ole enam piisavalt toetavad ja ausalt öeldes on isegi asfaldi .. kumerusi(?) kergelt tunda. Täna üritasin mingi jupi kõnnitee ääres, murul, joosta ja palvetasin kõrgemate jõudude poole, et ma mõne junni sisse ei astu ja mingi imekombel läks isegi õnneks. Ma ei tee nalja kui ütlen, et siin on isegi vahepeal raskusi kõnniteel junnide sisse astumisest hoiduda, kogu aeg peab valvel olema ja vaatama, kuhu astud. Õhtusöögiks tegin makaroni salatit, mis tuli nii gluteenivaba kui ka vegan. Ma pean tunnistama, et ma ei mäletagi, millal viimati makaronisalatit sõin? Tõenäoliselt enne mu gluteenivaba ajaarvamise algust e ca 3 aastat tagasi? Ja teate, minu arust on vegan majonees palju parem kui tavaline. Kokkuvõtvalt – minu arust päris korda läinud päev ja viiekas ja suts peale veel vaja joosta. Lebooooo 😉

Jah, ma pean kogu maailmaga oma makaronisalatit jagama. Järgmine kord viskaks marineeritud kurki ka sisse.

30/11/20

Ma kujutan ette, kuidas kõik nüüd ootusärevalt ootavad mu lõpptulemust, et kas sain hakkama või lõin viimasel hetkel käega. No mis te ise arvate – muidugi sain ja enamgi veel. Kuna ma valisin personaliseeritud medali võimaluse (edaspidi pigem ei tasu), siis ma otsustasin joosta 55miili ehk 88.6km ja nii ma ka tegin. Eile jooksin 7 millegagi ja täna 6.2km. Viimaste jooksude ajal on mu põlved olnud natuke valusad (võibolla isegi rohkem kui natuke ja ma kujutan selgelt ette, kuidas mu emps seda lugedes silmi pööritab), aga täna oli täitsa okei. Tegin mitu korda korralikuma soojenduse ja joostes väiksemad sammud ning ma olen siinkohal optimistlik ja arvan, et saan asja täiesti korda.

Nagu öeldakse, siis “no pic, no proof”.

88.6km on üsna soliidne distants kellegi jaoks, kes pole kuid jooksnud. Mis muutused mu kehaga veel toimusid? Ma ei tea, kas mu kaal muutus, sest olgem ausad, enamik päevadel oli see ainus hetk, kui end liigutasin (köögi ja WC vahet loivamine ei lähe arvesse), sest et lockdown. Aga see pole isegi tähtis ja see on tõenäoliselt esimene kord elus, mil ma seda ütlen ja seda ka usun. Ma keskendusin rohkem sellele, kuidas ma suutsin joosta distantse järjest kiiremini ja püsivamalt (algul ma tegin ikka mõned jalutuspausid jooksmise vahele) ja kuidas ma reaalselt tundis, et mu keha muutub tugevamaks ja vastupidavamaks. Ma tegin tavaliselt peale jooksmist veits kõhulihaseid, kätekõverdusi jms ka + lõpetasin venitustega. Tähtis on ka see, et mu VO2max-näitaja paranes veidi. VO2max näitab seda, mitu milliliitrit hapnikku keha on võimeline transportima ja kasutama kehamassi ühe kilogrammi kohta ühes minutis. Ehk novembri algul oli see veel 39 (fair) ehk suht käib kah, aga võiks parem olla. Nüüd on see 40 (good) ehk hea. See on alles seal “hea” tsooni alguses, aga ma olen kindel, et suudan seda veelgi parandada. Ja füüsilistest muutustest tähtsam on tegelikult isegi mentaalsed muutused ehk ma tunnen ennast palju emotsionaalselt stabiilsemana (mitte, et ma oleks siin enne igapäev karjunud, nutnud või jumal teab kuidas lällanud) ja üldiselt palju rohkem rahulolevana. Lihtsalt mõnus on olla.

Mõnusad õhtused jooksud. Pildi kvaliteet muidugi selline, et õhku jääb küsimus, kas pilt on siiski telefoniga tehtud või hoopis rösteriga? Kardan, et selle jätan ma saladuseks.

Ja lõpetuseks aasta lõbusaim fakt ka teile. Nimelt, mäletate kui ma enda arust poolmaratoniks maru hullult treenisin, jep? Statistika ütleb, et suurima kilometraažiga kuu oli september 2019 e 63.9km ja 1/3 moodustas selles poolmaraton ise, eelnevatel kuudel 40km või alla selle. Nii et kui keegi siin hetkel imestusest pead vangutab, et kuidas ma selle poolmaratoni üldse ära jooksin, siis ausalt, ma ise ka päris täpselt ei tea.

Aga davai, olge muhedad. ✨