Enesepiinamismeetod aka industrial neet

Üks teistmoodi jutt ka siia reiside vahepeale, et asi liiga üksluiseks ei kisuks.

Niisiis ..

.. kui olin Itaalia noortevahetuselt tagasi kodumaal, jõudsin järeldusele, et mu elu muutub tagasi liiga igavaks. Kuidas sellist olukorda küll parandada? – mõtlesin ma. Mingi hetk turgatas üsna suvaliselt pähe, et võiks endale needi teha ja mitte mingi suvalise kõrvaaugu, vaid industrial piercingu. Miks? Ma ei tea. Ausõna. Ma kunagi ammu mõtlesin, et see näeb päris cool välja, aga mul ei olnud otsest plaani seda endale teha. Aga elu üllatab mind ja mina elu, seega otsustasimegi üks õhtu sõbrannaga, et davai teeme needid endale (tema tahtis helixit) ning juba järgmisel päeval olimegi Tartu Tattoo salongis ja augustamiseks valmis. (Sõbranna vaatenurka asjale saate lugeda siin.)

Kõigepealt tehti neet sõbrannale ja kuigi helix vajab ainult ühte auku, siis hakkas tal kõrvast verd jooksma ja tundus olevat ikka päääris valus. Lisaks oli mu sõbranna nii badass, et ta lasi selle ilma tuimestuseta teha, aga ega see hea mõte polnud.

Mina olin nõrguke ja lasin ikka tuimestused ka teha. Seda enam, et minu needike nõudis kahe augu tegemist. Okei, see ei olnud väga valus, vaid umbes midagi sellist, mis ma arvasin, et on. Pärast ma lugesin, et tegelikult selle tegemine on ikka meega valus, aga neeeh .. Ju ma siis talun valu päris hästi (ei teagi, kas see nüüd on asi, millega uhkustada). Ja verd ei hakanud ka jooksma. Aga jah, nagu ma just mainisin, siis lugesin  ma seda pärast needi tegemist. Teate mida ma veel pärast lugesin? Siis kui neet mul juba kõrvas kükitas? Et industrial neet paraneb ca 6-9 kuud; on suur tõenäosus, et tekib infektsioon vms ning üldiselt on samuti päris suur võimalus, et selle külje peal magamisele võid sama hästi kui hüvasti öelda (RIP,  sest see oli mu lemmik külg). Jep.

IMG_20180316_160603
Pilt tehtud ca 30 minutit pärast needi tegemist. Kõrv oli ikka suuuuht punane.

No ja mis siis juhtus? Loomulikult tekkis infektsioon, millest ma sain tänu sõbranna soovitusele braunovidon salviga lahti. Üldiselt on öeldud, et seda tuleb ainult meresoola + veelahusega kaks korda päevas (hommikul ja õhtul) loputada, aga mu kõrv oli mingi hetk suht otsast mädanemas, nii et ma mõtlesin, et seda mingi meresoolaga ma küll hellitama ei hakka ja üritasin need bakterid mingi kangema kraamiga ära tappa. Vist mõjus, sest üllataval kombel on mul veel kõrv olemas. Nüüd ma olen tagasi soolalahuse peale läinud, sest et Aseptid jms desinfitseerijad olevat liiga kanged selle jaoks.

Igatahes, möödas on kaks kuud (needi tegin 16. märts), aga kõrv on ikka valus, kui selle vastu minna, aga tundub, et hetkel ta vähemalt ei mädane.

Mida ma õppisin? Et industrial neet ei ole ilmselgelt midagi, mida niisama uisapäisa teha, vaid mõistlik oleks enne pisut eeltööd teha. Aga kuna see on mul juba olemas ja selle ravi peale on mul juba rohkem raha kulunud, kui needi tegemine ise maksma läks, siis mina võitlen lõpuni!

Midagi naljakat ka siia lõppu. Nimelt, kui ma lasin oma empsil oma juukseid värvida ja pärast palusin vaadata, kuidas neet välja näeb ja kas see on hullemaks läinud, siis ta ütles: “Ma muidu ei ole üldse nõrganärviline inimene, aga selle jämeda metalltoru nägemine läbi su kõrva ajab mul küll südame pahaks! Väkk!” Thanks mom for your support. 😀 Ja ma veel arvasin, et näen maru lahe välja nüüd. 😀

IMG_20180318_153127ed
Aga tegelikult näeb see ikka päris cool mu arust välja, hehe. (Pilt tehtud mingi 2 päeva pärast needi tegemist, sp see sealt ülevalt nii põletikuline ka on).

Igatahes, pöidlad pihku, et see ikka ära paraneks, sest kaks kõrva on ikka parem kui üks!

*Edit: selle postituse kirjutasin valmis kunagi mai lõpus. Nüüdseks on needistamisest möödas juba kolm kuud ja kõrv ikka jupsib. Ostsin kõrvaaukude puhastamise jaoks Itaalias olles mingi puhastusvahendi, mis ei sisalda alkoholi ja tundub muidu suhteliselt norm olevat.

A, ja Itaalias ..

Ma üks kord (võibolla isegi mitu kord) lõin selle kõrva täie rauaga vastu autoust ära. Ma ise ka ei tea, kuidas see juthus, sest enne neeti ma ei löönud mitte kunagi oma kõrva vastu autoust ära. Tundub, et nüüd see lihtsalt tõmbab endale häda kaela.

Ja kui Primarkis riideid proovisin, siis loomulikult jäi mingi rõve pluusi pael selle taha korraks kinni. Hetkeks oli valus, aga muidu ei pannud nagu enam tähelegi. Kassajärjekorras seistes õde küsis, et: “Kuule, kas sa tead, et su kõrv on verine?” Jep, loomulikult ma teadsin – verine kõrv on ju uus moevärk.

Igatahes, ma olen endiselt kahe kõrvaga, nii et läheb üpris hästi.

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s