Aneemiast & gluteeni talumatusest

Enne, kui ma suudan kuidagi oma reisipostitustega järje peale saada (mul on vaja meeletu hulk pilte töödelda nende jaoks), otsustasin ma kirjutada millestki muust, et mitte lihtsalt tummalt vaikida. Tegelikult see postitus võib isegi tähtsam olla ja ka teistele kasuks tulla.

Igatahes, jah, ma räägin aneemiast. Kuna ma olen aneemia all nüüd mõned aastad vahelduva eduga (hetkel mitte just parim väljend, tho) kannatanud, oskan ma juba üht-teist selle kohta öelda.

Esimene kord, kui sain teada, et mul on aneemia, oli 2014 aasta detsembris. Natuke enne jõule. Kõigepealt ma mõtlesin, et issand jumal, mis see on ja kas ma suren ära? See sõna oli minu jaoks võõras. Loomulikult jooksin ma kohe arvuti taha ning hakkasin guugeldama, mis kuriloomaga tegu on.

Mis siis aneemia on? – Aneemia  ehk kehvveresus on kõige sagedasem erütrotsüütide ehk punaverelibledega seotud häire, mille korral on erütrotsüütide ja/või hemoglobiini sisaldus veres normaalsest madalam.

Aneemia on tihti mõne muu haiguse tagajärjel tekkinud muutus, mis põhjustab sageli omakorda sekundaarsete kliiniliste tunnuste tekke. Samas võib aneemia tekkida ka puuduliku toitumise tagajärjel, kui organism ei saa toidust piisavalt vereloomeks vajalikke aineid.” (Vikipeedia)

Minul siis on veres normaalsest vähem erütrosüüte ehk punavereliblesid. Kuidas aneemia väljendub?

Rauavaegusaneemia sümptomid:

  • kahvatus;
  • väsimus;
  • ärrituvus;
  • õhupuudustunne (organism ei saa vähese hemoglobiinisisalduse tõttu piisavalt hapnikku);
  • madal vererõhk (hüpotoonia);
  • valulik keel;
  • lõhed suunurkades;
  • söögiisu vähenemine või puudumine;
  • peavalu otsmiku piirkonnas;
  • isu ebatavaliste ainete järele (kriit, tsement, jää, ajaleht, tikud).

(Vikipeedia)

Kuidas see minul väljendub? Noh, kõigepealt tunnen ma ennast pidevalt nagu zombi. Isegi, kui olen mitu tassi kohvi ära joonud, siis nagu energilisemaks/ ärksamaks see mind ei tee. Kusjuures, kohv on näiteks üks asi, mis viib rauda organismist välja, nii et sellega ei tasu niivõinaa liialdada. Vahepeal on mul lihtsalt nii ränk energiapuudus, et ma ostan endale 300 g šokolaadi ja söön selle ära. Korraga. Jep. Või teen keset päeva uinaku, mis ei ole üldjuhul minu puhul normaalne. Pidevalt on jõuetuse tunne ja aneemiast tingitud väsimus on teistsugune kui see päris väsimus. See väljendub pigem lihtsalt jõetusena – et nagu tahaks küll seda ja teist teha, aga lihtsalt ei suuda.

Trepist/mäest üles minnes tunnen ma ennast 80. aastasena, sest see ajab mu hingeldama ning ka süda hakkab meeletult kloppima. Rumeenias asus ka meil pood kuskil all orus, ning pärast poes käiku pidi sealt künkast (ütleks, et minu jaoks mäest) üles ronima ja noh, ausõna, ma oleks peaaegu otsad andnud.

Õnneks mul puudub valulik keel (kuid vahel avaldub see ka), suunurkade lõhenemine. Mis kõige positiivsem – mul ei ole ka isu ei tikke, kriiti või muude ehitusmaterjalide järele. Okei, see oleks ikka väga gross. Ma ei kujuta ette, mis tasemel see aneemia peaks olema? A et lähed sõpradega nt McDonaldsisse ja siis teised tellivad burksid jms, aga sa hakkad nende kandikupaberit rahumeeli närima v? 😀 Samas nagu, see oleks päris säästlik eluviis. 😀 *please get the joke*

Igatahes, nüüd ma siis pean otseloomulikult jälle rauda lisaks võtma ja paari kuu pärast uuesti analüüsi andma. Eks loodab, et asi läheb ruttu paremaks. Kusjuures eelmine kord mul oli nii, et kui hakkasin rauasiirupit võtma, siis tundsin juba mõni päev hiljem ennast jälle inimesena.

Aga miks aneemia tekib? – Noh, selleks on päris palju variante. Kas ei toituta tervislikult-mitmekülgselt; naiste puhul võib olla põhjuseks ka see, et meie “lemmikajal”, mis on kord kuus, kaotame liiga palju verd. Hõissa, eks! Või siis näiteks see, et mingi teine terviseprobleem takistab raua omastamist. See viimane võib minu puhul kõige tõenäolisem olla, sest lisaks aneemiale, kahtlustan ma, et mul võib olla gluteenitalumatus. Jess ..

Miks ma seda veel arvan? – Noh, mul näiteks hakkab mega-mega halb, kui olen midagi gluteeni sisaldavat söönud. Kõige hullemad olid näiteks pitsad-pastad. Mu kõhust sai hetkega õhupall, raske oli hingata, öösel isegi keeruline magama jääda, sest nii halb oli. Kui ma vahepeal (Rumeenias olles) gluteeni  väga ei tarbinud (hästi minimaalselt) ja tagasi tulles sõin midagi, mis seda sisaldas, siis reaalselt, mul tekkisid villid nahale. Hästi sügelevad ja elu rõvedad. Well, ma algul ei osanud üldse arvata, mis seda põhjustab, aga siis taipasin, et see võib olla gluteenist ja kusjuures sümptomid kattusid täielikult. Noh, eks ma siis palusingi enda perearstil mind vereanalüüsile saata ja selle ma ka sain. Lihtsalt, vereanalüüsist ei tulnud välja, et mul oleks gluteeni talumatus, aga see-eest selgus, et mul on aneemia – seega, abiks ikka. Ja kusjuures, ma lugesin, et tegelikult enne selle vereanalüüsi tegemist (et vastus oleks adekvaatne) peaks kuus nädalat vähemalt 2 korda päevas tarbima gluteeni sisaldavaid toiduained. Loomulikult ma ennast niimoodi ei piinanud, seega võibki olla, et mu vereanalüüs ei suutnud seda lihtsalt tuvastada. Mis seal ikka, ma siis hetkel elan niimoodi, et ma lihtsalt ei tarbi gluteeni ja vaatan, mis saab. Kui enesetunne läheb paremaks, siis on ikkagi mu arvamus tõestuse saanud.

Aga miks ma üldse jauran gluteenist ja aneemiast samas postituses? Noh, eks ikka sellepärast, et gluteenitalumatus võib viia aneemiani. Lühidalt, kui organism ei talu gluteeni, aga süüakse ikka seda sisaldavaid tooteid, siis kahjustuvad magu ja seedesüsteemid, ning seetõttu võib raua, foolhappe või B12 vitamiini imendumishäirete tõttu tekkida aneemia. Vot.

Ma alustasin selle postitamise kirjutamist 7. detsembril ja siis jäi see vahepeal jälle sinnapaika. Vahepeal olen ma nüüd usinalt rauasiirupit tarbinud ja gluteeni vältinud (kuigi see pole mul päris 100% õnnestunud, sest goddamn nisujahu on pmts kõikjale peitedud, isegi sihvkadesse) ja mu enesetunne on tagasi normaalseks muutunud. Enam ei käi ringi nagu zombi jne. Nii et asi toimib.

Ma loodan varsti oma Türgi postitustega valmis saada ja üles panna + siis on järg Rumeenial. Ma ise ka ei saa aru, kuidas ma nii aeglane saan olla, aga samas on kogu aeg kiire. Hetkel kirjutan seda lugu siin lõpuni, eksamiks õppimise asemel. Läheb hästi.

Veel enne, kui lähen midagi asjalikku tegema (nagu eelpool mainitud eksamiks õppimine), soovitan ma kuulata Daughter – Youth. Vaatasiin üks päev filmi A Long Way Down (Pikk tee alla) ja sealt alates see lugu nüüd kummitab mind. But I don’t mind.

Ja et lõpetada see postitus eriti deep’ilt, siis tuleb üks tsitaat ka.

❃ ❃ ❃

If you have a dream, don’t just sit there. Gather courage to believe that you can succeed and leave no stone unturned to make it a reality.

Dr Roopleen

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s