Viisakusest

Ma pole taaskord siia väga kaua sõnagi kirjutanud. Aga nüüd tekkis tunne, et vot ma lausa pean selle endast välja laskma.

Alustan siis algusest. Mind on viimasel ajal hämmeldama ajanud see, kui ebaviisakad inimesed mu ümber on. Ei, ma ei mõtle oma perekonda või sõpru või tuttavaid. Ma mõtlen inimesi, keda iga päevaselt kohtan kas tööl, tänaval või ostukeskuses.

• On üks asi, mis ajab klienditeenindajat eriti kurjaks ning on samas ka ebaviisakas, ehk isegi natuke veider. Inimesed, kes istuvad selle ainukese musta laua taha, kui enamik teistest laudadest on puhtad või tühjad. No ma ei tea, kas tegemist on mingi musta-laua-fetišiga? Et nagu istud sinna lauda, kus on taldrikud teiste jääkidega ja siis see vaatepilt tekitab erilise söögiisu? Või nagu siis on hea teenindajale nina alla hõõruda, kui laisk ta on, sest ei ole jõudnud seda lauda ära koristada, kust vähem kui minut aega tagasi eelmised inimesed lahkusid? Ma olen ausalt ka segaduses.

• Need hetked, kui ma lähen lauda, olen viisakas, teretan, teietan jne. Ja siis vastuseks tuleb mingi mühatus ja klient hakkab mind automaatselt sinatama. Tõesti, mis õigusega? Kui ma kunagi klaverit õppisin ja õpetajaks oli mu vanaonu tütar, siis ma teietasin isegi teda, sest õpetaja sinatamine ei tulnud mul isegi kõne alla.

• Tundub, et paljudele inimestele tuleb see üllatusena, aga viisakas ja elementaarne käitumine peaks olema ka see, et teised inimesed tuleks ikka enne välja lasta, kui ise sisse trügima hakata. Antud reegel kehtib siiski igal pool.  Kaubanduskeskused ja bussid ei ole erandid. Ma ükskord seisin lihtsalt minut aega Tasku väljapääsu juures, et inimesterong sisse lasta, enne kui ise välja lipsata sain. Kusjuures mul oli mega kiire, sest pidin bussile lippama (sest teadupärast buss kaua ei oota ja sõidab kiirelt edasi), küll aga olen ma üsna kindel, et ega poed ei oleks neil eest ära jooksnud. Aga samas ei või iial teada kah. Pärast võtavadki kõik need Mohitod ja Body Shopid ja New Yorkerid jalad alla ja põrutavad minema.

• Ja  noh ausõna, lugupeetud ühistranspordikasutajad. Kui te juba seisate seal ukse taga, siis vaevalt buss teid maha jätab. Palun, ma tõesti palun, laske enne väljasoovijad välja ja alles siis ronige sisse. Te ise ka vist ei taha sellist situatsiooni kogeda, et olete jõudnud oma peatusesse, tahate väljuda, aga mingi ukse taga ootav inimmass hakkab juba sisse voolama, teid välja laskmata.

Ma isegi ei tea, mis siin aitaks. Ehk see, kui koolis vahelduseks matemaatikale ja keemiale ka natuke viisakusest räägitakse? Sellistest väikestest elementaarsetest asjadest. Sest oleks ju tore, kui me oleksime üksteise vastu viisakad ja lugupidavad.

Täna mul rohkem polegi midagi öelda, kui vaid soovida ilusat pühadeaega ning olgem viisakad ja armsad.

See ei võta meilt midagi, aga annab palju.

 

Kauneid pühi!